Uinunud Eesti

Eesti eesotsas seisab blaseerunud president, kes figureerib meedias eelkõige meelelahutustegelasena ning kelle ainus sõnum on passiivse puhkuse unistus. Peaminister Taavi Rõivasest on aga kujunenud päheõpitud jutupunkte enesekindlalt ja „siledalt“ esitav varavana stagnant, kelle ainus siht on võimulpüsimine.

Võimulpüsimine on parasjagu kõige lihtsamaks osutunud eelkõige võimalikult vähe midagi muutes või millegi ärategemist imiteerides – sest kes teeb, sellel juhtub, aga eksida ei taha ei Rõivas ega Reformierakond mitte mingil juhul, sest see võiks tähendada vähem hääli järgmistel valimistel. „Kindlalt edasi’st“ on valimiste järel saanud „Kindlalt paigal“. On vaid aja küsimus, millal sellest saab „Kindlalt tagasi“.

Samamoodi edasi

On märgiline ja hirmutav, kui peaminister ütleb, et mitte midagi muuta ei olegi vaja: peame tegema samamoodi ja paremini, aga mitte teisiti. Ettevõtjatele ja ühiskondlikult ärksalt meelestatud inimestele tundub see kohutav olukorras, kus majandus on hangunud, välisraha on Eestile selja keeranud ja ka omamaiste ettevõtjate investeerimisjulgus on kadunud.

Rõivase erakonnakaaslase Maris Lauri sõnastatud klaaslagi surub Eesti majandust maadligi aina enam, aga poliitiline eliit ei näe isegi mitte uue lendutõusu vajadust, rääkimata mõnest värskest ideest, kuidas seda omalt poolt soodustada. Riik iseenesest ei pea ega saagi majandust kasvama panna, ent aina vähem näeb riik end väärtuse ja rikkuse loojatele soodsamate tingimuste loojana.

Rõivase kiituseks tuleb öelda, et haldusreform on käivitunud – see on suur asi. On omavalitsusi, kes on ise liitumissoovist teada andnud. Kui Andrus Ansip raius nagu rauda, et haldusreformi pole vaja, ei saanudki jää liikuma hakata. Samuti on positiivne riigireformiga alustamine, selle raames riigiametnike hulga vähendamine ja riigiettevõtete reformimine. Rõivas ise lisaks siia ritta kindlasti ka tööhõivereformi ja lastetoetuste suurenemise – Äripäev soovitaks muidugi lastetoetusi ka kolmanda lapse puhul jagada vajaduspõhiselt, mitte lausaliselt.

Majanduskasvu tardumine on aga kõige valusam küsimus. Kuigi Rõivas on rõhutanud majanduskasvu edendamise tähtsust nii eelmise kui ka alanud aasta eesmärgina, on selles vallas teoks tehtu jäänud siiski tagasihoidlikuks. Pisuke sotsiaalmaksualandus pole ettevõtjatele uute töökohtade loomise motivaatorit andnud.

Vaikselt tiksumine

Äripäeva päevaküsitlusele vastanud lugejate meelest pole Taavi Rõivase sõnastatud majanduslik kurss jätkusuutlik: 80 protsendi vastanute meelest on kindlasti vaja muutusi. Pettumus Rõivase suhtes paistab teravalt silma kogu avalikus ruumis, eriti teravalt sotsiaalmeedias.

Siim Kallase ja Andrus Ansipi omavahelise kohtade vahetamise kokkuleppe läbikukkumise tulemusena nii avalikkusele kui ka endale ootamatult peaministriks saanud ja kevadiste valimiste järel teisekski ametiajaks peaministriks kinnitatud Rõivasest pole saanud visiooniga riigimeest ja Eesti elu edendajat. Ta on jäänud alalhoidlikuks karjääripoliitikuks, kel ometi jagub enesekindlust paigutada end ühte ritta Angela Merkeli ja David Cameroniga. Koos temaga on vaikselt tiksumise unne langenud kogu valitsus, kelle ülim siht näib olevat koospüsimine ja omavaheliste jageluste silumine.